Leonhard Lapin (1947 – 2022) alustas 1960. aastate lõpul radikaalsete kunstiuuendustega ning oli juhtfiguur eesti kunstis popkunsti, suprematismi, neoavangardi ja tegevuskunsti tutvustamisel. Lisaks sellele on ta tegutsenud arhitektuuriuuenduse vallas, uurinud ja tutvustanud zen-budismi ideid, loonud ilukirjandust, sh luulet, ning kirjutanud kunsti- ja arhitektuuriteoreetilisi artikleid. Lapini teostes seguneb avangardi tühjuseidee idamaade filosoofiatega, mis 1960.–1970. aastatel Eestis levisid ning mida Lapin kokku nimetas „objektiivseks kunstiks“. Üks selle väljendusi oli geomeetriline kunst, mida Lapin pidas toona uue, tehnilise ja linnastunud ajastu kunstiks. Keskseks märksõnaks Lapini loomingus saab pidada masinat, millele kunstnik on ehitanud ideed ühiskonnast ja inimsuhetest, nähes masinat kosmilise protsessi osana.
Leonhard Lapin (1947 – 2022) began radical artistic innovations in the late 1960s and was a leading figure in introducing pop art, suprematism, neo-avant-garde and performance art in Estonian art. In addition, he has been active in the field of architectural innovation, researched and introduced the ideas of Zen Buddhism, created fiction, including poetry, and wrote articles on art and architectural theory. In his works, the avant-garde idea of emptiness is mixed with the Eastern philosophies that spread in Estonia in the 1960s and 1970s, which Lapin collectively called “objective art”. One of its expressions was geometric art, which Lapin considered at the time to be the art of a new, technical and urbanized era. The central keyword in Lapin’s work can be considered the machine, on which the artist has built ideas about society and human relationships, seeing the machine as part of a cosmic process.