KULTUURIPEEGEL: https://goodnews.ee/globus-hystericus/
„Mul on aina nälkä ja koko ajan jano“ (1)
Al Paldrok
Performance duo Kainulainen & Latva – Globus hystericus näitus Forum Boxis
Ismo Alanko „Yksin / Ismo Alanko & El Mosquito“, kontsert Huvilas, Helsingis
Proloog
1995. aastal olin ma ainus välismaalane Helsingi Kunstiakadeemia “Soome projektis”, kus Jussi Kivi ja Pekka Turuneni juhtimisel toimus mitmekuine kunstilistehnoloogiline uurimisretk üle kogu Soome, mööda idapiiri Utsjokini välja ja piki läänerannikut tagasi Helsingisse. Pikku-Janne ehk Janne Räisäineni päevik oli koos minu videoga “Matkamies” Helsingi Kunstiakadeemia ülikooli staatuses esimene ametlik kunstiväljaanne.
Need olid veel need ajad, kui mobiiltelefoniks oli suur kohver ja innovaatiliste maadeavastajate ülesandeks oli saata just kasutusele tulnud GSM-mobiiliga pilte perifeeriast Helsinkin Sanomatesse. Protsess kestis tavaliselt paar tundi ja enamik kordadest lõppes ebaõnnestumisega.
Pikku-Janne oli suur fantastilise realismi rajaja Kalervo Palsan fänn ja ta suutis veenda kogu reisiseltskonda sõitma oma suure iidoli hurtsikusse ja hauale. Tollasel Soome kunstimaastiku undergroundi kaardistajal Erkki Pirtolal oli oma osa selles avantüüris. Kui Pirtola oleks veel elus, kirjutaks ka kindlasti Katri Kainulaise ja Latva näitusest Forum Boxis. Katri on teise põlvkonna alternatiivtaide kunstnik. Nagu ka tema isa Pekkat, ei ole teda kunagi vastu võetud Helsingi Kunstiakadeemiasse, hoolimata kümnel korral proovimisest. Nii on tema curricullumis Alma Mater Academia Non Grata, kurikuulus Eesti alternatiivakadeemia, mis kohutab siiamaani kõiki kunstiinstitutsioone maailmaüleselt.
Kun suomi putos puusta
kun suomi putos puusta, kaikki kävi äkkiä
ei nähty itse sikaa eikä edes säkkiä
kun suomi putos puusta, maito oli milkkiä
suo, kuokka ja jussi
martti luther ja muovipussi (2)
Näitus on võimas – enesekindlusest pakatavad tätoveeritud meeskehad, suurerinnalised amatsoonid meetristel kontskingadel domineerimas ühiskonda ja meessugu, ilusad ja tugevad kui sõjaprintsess Xena, Barbarella ja Alieni Signory Wiewer kokku. Siin ei piira loomingulisust poliitkorrektsus ega hoita end tagasi võltsviisakusega – nad on ülemaailmse performance-skeene kollektiivse eneseteadvuse ebamaised kehastused, kartmatud piiridemurdjad, uljad superkangelased.
Tegelikkus olevat siiski teine. Nagu paljud tegevuskunstnikud performaatorid on need lavarüütlid tõelised professionaalid laval, aga samas täielikud amatöörid tõsielus.
Edasi lugemiseks: https://goodnews.ee/globus-hystericus/
